Paitji keel
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2015) |
Paitji (Paici) | |
---|---|
Kõneldakse | Uus-Kaledoonia |
Piirkonnad | Räägitakse ida rannikul Poindimiest Ponerihoueni, lääne rannikul Kones, Poyas ja ka sisemaal. |
Kokku kõnelejaid | 7250 |
Keelesugulus | |
Ametlik staatus | |
Ametlik keel | Uus-Kaledoonia |
Keelekoodid | |
ISO 639-1 | pri |
Paitji keel (Paici, Ci, Paaci, Pati, Ponerihouen keel) kuulub Austroneesia keelkonda täpsemalt Melaneesia keelte hulka ning on üks Uus-Kaledoonia keeltest
Paitji keelt räägitakse Uus-Kaledoonias, ida rannikul Poindimiest Ponerihoueni, lääne rannikul Kones, Poyas ja ka sisemaal. Paitji keel kasutab ladina tähestikku.[1] Jacques Pourouda tõlkis Uue Testamendi Paitji keelde, sellega läks aega 24 aastat.[2]
Arvsõnad Paitji keeles
[muuda | muuda lähteteksti]Arvsõna | Paitji keeles |
---|---|
üks | caapwi |
kaks | êrêilû |
kolm | êrêcié |
neli | êrêpëpé |
viis | caa kârâ î-jè |
kuus | caa kârâ î-jè görö caapwi |
seitse | caa kârâ î-jè görö êrêilû |
kaheksa | caa kârâ î-jè görö êrêcié |
üheksa | caa kârâ î-jè görö êrêpëpé |
kümme | du î-jè |
Esimesel neljal numbril ei ole lisatähendust edasi aga on numbrid seotud erinevate keha osadega :käed (î), jalad (â) inimene (âboro), või terve keha. Number 5 tähendab näiteks üks kahest käest ja number 10 mõlemad käed. Numbrid 6-9 moodustatakse nii, et liidetakse numbrile 5 sõnaga görö esimesed neli numbrit. See tähendab seda, et 5+1 = 6 caa kârâ î-jè(5) görö(+) caapwi(1)[3]
Vokaalid
[muuda | muuda lähteteksti]Paitji keeles on 10 mittenasaalset häälikut ja 7 nasaalset vokaali. Paitji on üks vähestest Austroneesia keeltest, mis on tonaalne.
ì | ē | ã | ő | ű | ɯ˜ | ʌ˜ |
i | e | ε | a | ʌ | u | o | ɔ | ɯ | ɤ |
Paitji keeles on kasutusel 3 erinevat tooni. Kõrge, keskmine ja madal.kõrge [ ´], keskmine [ ¯] ja madal [ ` ] . Tavaliselt jäetakse madalad toonid märkimata. On olemas ka toonita häälikuid, need on häälikud kus toon on arusaadav eelmisest häälikust. [4] Sõna järg lauses: VOS - tegusõna, sihitis, alus [1]
Konsonandid
[muuda | muuda lähteteksti]Huulhäälikud | Labialiseeritud Huulhäälikud | Ige-hammashäälikud | Kõva suulae häälik | Pehme suulae häälik | |
---|---|---|---|---|---|
Sulghäälikud | p | pᵂ | t | c | k |
Helilised eelnasaalsed sulghäälikud* | mb | mbᵂ | nd | ˉɟ | ŋɡ |
Nasaalsed häälikud | m | mᵂ | n | ˉ | ŋ |
Poolvokaalid | w | l | |||
Värihäälikud | ɾ |
[4].
- Helilised eelnasaalsed sulghäälikud on foneetiline jada nasaalsetest ja tõkestavatest häälikutest mis käituvad fonoloogiliselt nagu üksikud konsonandid.
Keelenäited
[muuda | muuda lähteteksti]ācēē -jah, okei
pópáa- vihm
kóó-külm
pāɾāwē – nahk
ɾʌ- nemad
cá-ahi
Bwëcu- tere
Boyu – Tere !
Bë pââ pë- Kuhu sa lähed?
ru pi-tùra wë Pwâdé mâ Ûtê -Pwâdé ja Ûtê räägivad üksteisega