Mine sisu juurde

Kogelus

Allikas: Vikipeedia

Kogelus, ka kogelemine, varem kutsutud ka spasmofeemiaks (kr. spasmos kramp + phemi räägin), on kõne tempo ja rütmi häire, mida iseloomustab kõnevoolu tahtmatud katkestused või/ ja kordused. See võib väljenduda sõnade või silpide kordustes, kõneaparaadi blokeeringus. Mõnel kogelejal esineb silmade, jalgade või teiste kehaosade kaasliigutusi. Kogelust esineb eri olukordades erineva tugevusega. Häire tulek on nii individuaalne, kui erinevad on inimesed.

Kogelus algab harilikult juba lapseeas, hilisem kogelema hakkamine on haruldasem kuid mitte võimatu. Kogelus võib olla nii pärilik kui ka sünnijärgse tekkega. Kogelusega kaasneb tihti motoorne rahutus, kaasliigutused ja kaastoimingud. Mõnedel juhtudel avaldub kogelus ka kirjalikus kõnes – korratakse kirjas silpe ja sõnu. Sageli esineb kogelejatel kõnehirm – püütakse vältida olukordi, kus peab kõnelema või olukordi mille ajal kogelemine tavaliselt esineb.

NB! Kogelemine ei esine mitte kunagi laulmisel.

Kogeluse vormid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • klooniline vorm – avaldub sõnade algsilpide kordamistena – vi-vi-vikipeedia
  • tooniline vorm – sõna algushäälik hääldatakse "pressides" – kkk-karu mm-magab tt-talveund
  • tonoklooniline vorm – eelmise kahe liitvorm. Enamasti esineb üleminekuvormina.

Kogelejad kasutavad ka palju täitesõnu ja häälikuid – nii-nii; aaaaa-; ja-ja jne.

On mitmeid viise, kuidas ravida kogelemist, kuid 100% edu ei garanteeri neist ükski. Kogelus ei ole alati ravitav. Tulemus sõltub väga palju kogelejast endast. Kogelust ravivad logopeedid. Enamasti kasutatakse kompleksteraapiaid, kuigi leidub ka spetsiaalseid kogelusteraapiaid. Enamasti liigitatakse kõneteraapiad järgmiselt:

  1. logopeedilised
  2. psühholoogilised
  3. psühhoteraapilised
  4. medikamentoossed
  5. füsioteraapilised
  6. sotsiaalteraapilised
  7. kompleksed
  8. ebatraditsionaalsed

Seotud mõisted

[muuda | muuda lähteteksti]

Kogeluse uurijaid

[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud kogelejaid

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti meediast

[muuda | muuda lähteteksti]