Kickstarter
| Kickstarter | |
|---|---|
 | |
| Tüüp | Ühisrahastusplatvorm |
| Asutatud | 2009 |
| Asutaja | Perry Chen, Yancey Strickler ja Charles Adler |
| Peakorter | Brooklyn, New York |
Kickstarter on ühisrahastusplatvorm, mille lõid 2009. aasta aprillis[1] Perry Chen, Yancey Strickler ja Charles Adler Ameerika Ühendriikides loominguliste, teaduslike ja tootmisprojektide rahastamiseks. Peakorter asus New Yorgis, Brooklynis,[2] kuid pärast koroonapandeemia puhkemist läks ettevõte üle täielikult kaugtööle[3][4].
2024. aasta septembri seisuga on Kickstarter saanud 23,4 miljonilt toetajalt 8 miljardit dollarit, et rahastada 264 713 projekti, näiteks filmi, muusikat, lavastusi, koomiksit, ajakirjandust, videomänge, lauamänge, tehnoloogiat, kirjastamist ja muud.[5]
Ärimudel
[muuda | muuda lähteteksti]
Rahastuskampaaniat korraldav isik peab registreeruma ja avaldama oma projekti kirjelduse platvormi veebisaidil. Kirjeldus peaks sisaldama kampaania kestust ja minimaalset kogutavat summat. Kickstarter annab juhiseid selle kohta, millised projektid vastu võetakse. Platvorm töötab preemiasüsteemil, mis tähendab, et toetajad, kes soovivad aidata kampaaniat rahastada, saavad teha annetuse ja saada selle eest kingituse. Kui projekt ei ole tähtajaks kogunud nõutavat summat, tagastatakse raha toetajatele. Kickstarteri platvorm on avatud kasutajatele kõikjal maailmas.
Raha kogutakse Stripe'i abil. Kickstarter võtab 5% kogutud vahenditest; Stripe võtab lisaks 3-5%.[6]
Erinevalt paljudest ühisrahastus- või investeerimissaitidest ei pretendeeri Kickstarter oma veebisaidil avaldamiseks vastuvõetud projektide ja tööde omandiõigusele, kuid tal on õigus kasutada kasutajatelt saadud intellektuaalomandit mis tahes eesmärgil (mitte eksklusiivselt). Veebisaidil tehtud projektid on salvestatud ja avalikkusele kättesaadavad. Kui projekti rahastamine on lõpule viidud, ei saa üleslaaditud teavet ja meediamaterjale enam muuta ega veebisaidilt eemaldada.[7]
Projektid
[muuda | muuda lähteteksti]Loojad liigitavad oma projektid ühte 13 kategooriast: "Kunst", "Koomiksid", "Tants", "Disain", "Mood", "Film ja video", "Toit", "Mängud", "Muusika", "Fotograafia", "Kirjastustegevus", "Tehnoloogia" ja "Teater".[8] Nendest kategooriatest on suurimad ja kõige rohkem raha kogunud kategooriad "Film ja video" ning "Muusika". Kolmandal kohal kogutud vahendite arvu järgi on kategooria "Mängud".
Platvormi eeskirjad
[muuda | muuda lähteteksti]Et säilitada oma rolli loominguliste projektide rahastamisplatvormina, on Kickstarter kehtestanud kolm põhireeglit, mida kõik projektide loojad peavad järgima: loojad saavad rahastada ainult projekte; projektid peavad kuuluma ühte saidi 13 loomingulisest kategooriast; loojatel on keelatud saidi väärkasutamine, sealhulgas heategevus- ja teabekampaaniate läbiviimise keeld. Kickstarteril on ka lisanõuded riistvara- ja tootearendusprojektidele. Nende hulka kuuluvad:[9][10][11]
- Toodet demonstreerivate fotorealistlike piltide ja simulatsioonide kasutamise keeld.
- Geneetiliselt muundatud organismide projektide keeld.
- Preemiate piiramine "mõistliku hulga" projektiga seotud esemetega.
- Tootmiskava (ja mõnikord ka toote füüsilise prototüübi) esitamine.
Kriitika
[muuda | muuda lähteteksti]Iga projekti tuleb modereerida ja moderaatorid kipuvad enamasti valima ainult potentsiaalselt tulusaid projekte, mis osaliselt seletab edukalt rahastatud kampaaniate kõrget määra (saidilt on raske leida projekte, mis ei ole rahastamist saanud). Mõnede arvamuste kohaselt on platvorm liiga edule keskendunud ja liiga kommertsialiseeritud, mistõttu toimib see pigem kui vahetus- või ettemaksupood, mis pakub avalikkusele meeldivaid kunstitooteid. Samas pole mingit garantiid, et need, kes Kickstarteris projekte avaldavad, neid ka ellu viivad, saadud raha nende elluviimiseks kasutavad või et valminud projektid vastavad rahastajate ootustele. Projektid võivad ebaõnnestuda ka pärast edukat rahakogumiskampaaniat, kui loojad alahindavad vajalikke kogukulusid või tehnilisi raskusi, millest tuleb üle saada.
2021. aasta detsembris teatas Kickstarter, et viib platvormi üle plokiahelale, et muuta ühisrahastussaidi loomiseks vajalikud tööriistad kõigile kättesaadavaks.[12] See üleminek sai võimalikuks tänu 100 miljoni USA dollari suurusele investeeringule Andreessen Horowitzi krüptofondist. Sellel otsusel olid ebameeldivad tagajärjed, mis tõukasid eemale paljud kasutajad ja kahjustasid Kickstarteri mainet.[13]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Wauters, Robin (29. aprill 2009). "Kickstarter Launches Another Social Fundraising Platform".
- ↑ "Kickstarter crowdfunding site officially launches in Canada". The Canadian Press. 10. september 2013.
- ↑ Anderson, Nicole (mai 26, 2015). "Kickstarter Headquarters". The Architect's Newspaper.
- ↑ Delaney, Kevin J. (27. märts 2022). "As Kickstarter Launches a 4-Day Workweek, Its CEO Steps Down". Time.
- ↑ "Kickstarter Official Stats". Kickstarter. Vaadatud 1. septembril 2024.
- ↑ "Creators – Frequently Asked Questions (FAQ)". Kickstarter.com.
- ↑ "Help Center — Kickstarter". kickstarter.com.
- ↑ "Discover – Kickstarter". Kickstarter.com.
- ↑ "Eric Blattberg, "Kickstarter Bans Project Renderings, Adds 'Risks and Challenges' Section, Crowdsourcing.org 21 September 2012". www.crowdsourcing.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. oktoober 2014.
- ↑ "Mark Milian, "After Raising Money on Kickstarter, Side Project Lands Another $3 million", Bloomberg Tech Deals, 6 September 2012".
- ↑ "Cha, Ariana Eunjung, "Glowing plants spark environmental debate" The Seattle Times 5 October 2013". The Seattle Times. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. oktoober 2014.
- ↑ "Kickstarter plans to move its crowdfunding platform to the blockchain – TechCrunch". Techcrunch.com. 15. jaanuar 2021.
- ↑ Schwartz, Leo; Mathews, Jessica (11. märts 2024). "The untold story of Kickstarter's crypto Hail Mary—and the secret $100 million a16z-led investment to save its fading brand". Fortune.