Mine sisu juurde

Karpsõlg

Allikas: Vikipeedia
Pronksist ja hõbedast, kullatud kaunistustega karpsõlg. Aardeleiust Gotlandilt
Pronksist ja ositi hõbetatud karpsõlg. Haualeid Gotlandilt

Karpsõlg (inglise keeles box brooch, saksa keeles Gotlandfibel, Dosenfibel[1]) on skandinaaviapärane, peamiselt Gotlandil kantud sõletüüp, mis on ühtaegu rõivakinnitusvahend ja pisiesemete mahutamiseks mõeldud paksu ketta kujuline karbike[2].

Karpsõlg on kujult ümmargust karpi meenutav, enamasti pealt ja külgedelt rikkalikult loomornamendiga kaetud ja sageli osaliselt kullatud. Ümmargune ava, millest saab esemeid panna sõle sisemusse, paikneb sõle taga kinnitusnõela all. Sõlg oli viikingiaegse naisteriietuse osa, erinevalt paaris-ovaalsõlgedest kanti karpsõlge üksikult ja sellega kinnitati sõba hõlmad kaela juures[3].

Karpsõlg kujunes skandinaaviapärasest ümmargusest ketassõlest Gotlandi kohaliku tüübina 8. sajandil[1].

Karpsõlgi on sadade kaupa leitud Ojamaalt, kuid mujalt teistest viikingiaegsetest keskustest märksa vähem - näiteks Ojamaa naabruses asuvalt Ölandi saarelt on kümmekond leidu ja olulisest kaubanduskeskusest Birkast ainult üks. Läänemere idakaldalt on teada üksikuid karpsõlgede leide Kirde-Poolast, Kaliningradi oblastist, Kuramaalt ja ühest Väina jõe äärsest matmispaigast.

Eesti alalt on kaks leidu. 2019. aasta kevadel leiti Ida-Virumaalt Varjast väga hästi säilinud karpsõlg, mis dateeriti viikingiaja varasemasse perioodi, 8.–9. sajandisse. On teada ka üks varasem leid, hilisviikingiaegne karpsõlg Lääne-Eestist Kasarist, kuid seda pole siiani muinsuskaitseametile üle antud[4].

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]