Codex Cavensis
Codex Cavensis ehk La Cava piibel on 9. sajandil Hispaanias, oletatavasti Alfonso II aegses Astuuria kuningriigis kirja pandud ladinakeelne illumineeritud piibel. Käsikiri asub La Trinità della Cava kloostris Cava de' Tirreni lähedal Campanias Itaalias (kohaviidaga Biblioteca statale del Monumento Nazionale Badia di Cava, Ms. memb), kuhu ta võidi tuua 12. sajandil.[1]
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Käsikiri koosneb 330 pärgamentlehest mõõdus 320 × 260 mm. Tekst on üks tähtsamaid näiteid Hispaanias kirja pandud Vulgata tekstist selle Hispaaniale iseloomulike lühendite, ortograafia, kirjastiili ja kaunistustega. Vana testamendi tekst sisaldab viiteid väga vanadele Itaalia eeskujudele.[2] Käsikirjas on leheküljel 166v kirjutaja nimi "Danila scriptor".
Kuna peetakse ebatõenäoliseks, et nii luksuslik käsikiri saadi valmistada muslimite kontrolli all olevatel Hispaania aladel, on tõenäolisim käsikirja loomise koht Astuuria kuningriik, tolle perioodi suurim kristlik riik. Käsikirja kaunistuste hulgas esineb neljas kohas risti kujutis, ainus eksplitsiitselt kristlik sümbol kogu käsikirjas.
Käsikirja kaunistuste hulka kuuluvad lisaks ülalnimetatud neljale ristile pealkirju ja explicit-teksti ümbritsevad raamid ning kaunistatud initsiaalid. Frontispissil fo 1 verso ja prohvetite raamatute alguses fo 143 recto on kaks sirkli abiga joonistatud lineaarset risti. Fo 100 verso lehel on Psalmide pealkirja raam risti kujuline. Ristikujulisena on vormistatud ka tekst leheküljel fo 220 verso, milles on Hieronymuse eessõna Uuele testamendile. See tekst on kollase, valge ja punase tindiga kirjutatud siniseks värvitud taustale. Käsikiri sisaldab veel üht siniseks ja kolme purpurseks värvitud lehte. Kaunistatud initsiaalid meenutavad stiililt Merovingide illuminatsiooni ja mõningaid näiteid läänegooti kirja initsiaalidest.
Peetakse võimalikuks, et kirjutaja Danila kopeeris La Cava piibli varasemast, kaduma läinud Läänegootide kuningriigi käsikirjast. Sellele viitavad pealkirjade ja explicit 'i raamid, milletaolisi leidub varasemates käsikirjades, ja värvilisel taustal värvilise tindiga leheküljed sarnanevad hilisantiiksete käsikirjadega, milles on kuld- või hõbetindiga kirjutatud tekst purpurpärgamentlehekülgedel (näiteks Rossano purpurkäsikiri).