Mine sisu juurde

Blumeriella jaapii

Allikas: Vikipeedia
Blumeriella jaapii
Kirsilehed, mida on nakatanud Blumeriella jaapii
Kirsilehed, mida on nakatanud Blumeriella jaapii
Taksonoomia
Domeen Eukarüoodid Eukarya
Riik Seened Fungi
Hõimkond Kottseened Ascomycota
Klass Hüüvikseened Leotiomycetes
Selts Tiksikulaadsed Helotiales
Sugukond Nahktiksikulised Dermateaceae
Perekond Blumeriella
Liik B. jaapii
Binaarne nimetus
Blumeriella jaapii
(Rehm) Arx

Blumeriella jaapii on seenpatogeen, mis põhjustab kirsi- ja ploomipuudel kirsipuu-lehevarisemistõbe. Lehtede pealispinnale tekivad punakaspruunid haiguslaigud, lehed kolletuvad ja varisevad enneaegselt, võrsete kasv pidurdub ja puu talvekindlus väheneb. Eesti tingimustes kahjustuvad ka hiliste sortide viljad.[1] Seene levikut soodustab jahe ja niiske ilm.[2]

Patogeeni elutsükkel

[muuda | muuda lähteteksti]

Seeneeosed talvituvad langenud lehtedel. Kevadel arenevad neist viljakehad, millest vihmaperioodide ajal vabanevad kotteosed (askospoorid).[3] Askospoorid idanevad niiskel lehepinnal ning sisenevad lehekoesse õhulõhede kaudu.[3] Suviste vihmaperioodide ajal paiskuvad nakatunud lehtede alumisel küljel moodustunud koniidid uutele lehtedele läbi kogu hooaja.[3] Uued viljakehad moodustuvad nakatunud lehtedele, kus patogeen talvitub.[3]

Haiguse sümptomid

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed pruunid täpid ilmuvad lehtede pealmisele küljele juba kevadel, tugeva nakkuse korral võivad need ka liituda.[3] Haiguse progresseerudes värvuvad haiguslaigud keskelt tumepruuniks ning leht kolletub.[3] Lehe alumisel küljel võib niiske ilmaga tekkida valge kirme.[3] Kolletunud lehed langevad reeglina enneaegselt, mistõttu võib puudel tekkida talvekahjustused ning väheneda mitmeks aastaks ka õite moodustumine.[4]

Haigustõrje

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna Blumeriella jaapii eosed talvituvad langenud lehtedel, rakendatakse maheistandikes peamise tõrjemeetodina sügisest lehtede koristamist ja põletamist, et hävitada seene viljakehad.[2] Teine võimalus on valida istandikku kirsipuu-lehevarisemistõvele vastupidavad sordid.[2]

Tavatootmisistandikes kasutatakse haiguse tõrjeks fungitsiide.[2][5] Efektiivseid tulemusi on saavutatud mitme tõrjemeetodi kombineerimisel: kirsipuude haigestumist on võimalik vähendada oluliselt, kui lisaks fungitsiididega töötlemisele koristada sügisel kõik langenud lehed.[6]

  1. Pallum, V. (2007). Suur taimekaitseraamat. Tallinn: Maalehe raamat.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Holb, I. J., Lakatos, P., Abonyi, F. (2010). Some aspects of disease management of cherry leaf spot (Blumeriella jaapii) with special reference to pesticide use. International Journal of Horticultural Science. Vol 16.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 Wilcox, W. F. (10. mai 2010). "Cherry Leaf Spot" (PDF). Department of Plant Pathology, NYS Agricultural Experiment Station, Cornell University. Vaadatud 12.09.2022.
  4. Lizotte, E. (18. märts 2011). "Cherry leaf spot 101: Understanding Blumeriella jaapii biology and management". Michigan State University Extension. Vaadatud 12.09.2022.
  5. Outwater, C., Proffer, T., Rothwell, N., Peng, J., and Sundin. G. (2019). Boscalid Resistance in Blumeriella jaapii: Distribution, Effect on Field Efficacy and Molecular Characterization. Plant Disease. Vol. 103, No 6.
  6. Tezcan, H. (2008) An outbreak of cherry leaf spot (Bluemriella jaapii [Rehm] Arx) on sweet cherry in Çanakkale province, Turkey. ISHS Acta Horticulturae 795: V International Cherry Symposium.