1851. aasta Prantsusmaa riigipööre

1851. aasta Prantsusmaa riigipööre
	Louis-Napoleon Bonaparte (paremal) koos teiste vandenõulastega riigipöörde ööl
Toimumisaeg	2. detsember 1851
Toimumiskoht	Prantsusmaa
Tulemus	Riigipööre õnnestub: Parlament saadetakse laiali; Autoritaarne 1852. aasta Prantsusmaa põhiseadus; Lõppeb Teine Prantsusmaa Vabariik; Algab Teine Prantsusmaa Keisririik;
Osalised
Louis-Napoleon Bonaparte	Rahvuskogu
Väejuhid või liidrid
Louis-Napoleon Bonaparte ; Jacques Leroy de Saint-Arnaud ; Jean-François Mocquard ; Charles, Duc de Morny ; Victor de Persigny	Charles de Rémusat ; Pascal Pierre Duprat ; Victor Hugo ; Victor Schœlcher
Kaotused
	200+ meeleavaldajat

1851. aasta Prantsusmaa riigipööre (koodnimi operatsioon Rubicon) oli eneseriigipööre 2. detsembril 1851 Prantsusmaal. Selle viis läbi president Louis-Napoléon Bonaparte (hilsem keiser Napoleon III), kes ajastas selle Napoleoni kroonimise (1804) ja Austerlitzi lahingu (1805) aastapäevale. Louis-Napoleon Bonaparte saatis parlamendi laiali ning andis presidendile diktaatori õigused. Aasta hiljem päädis see Teise Prantsusmaa Keisririigi rajamisega.

Louis-Napoleon Bonaparte, keiser Napoleon I vennapoeg, kartis, et peab 1852. aastal võimust loobuma ning otsustas võimu säilitamiseks ja reformide sisseviimiseks võimu haarata. Reformide hulka kuulus näiteks meeste üldise valimisõiguse taastamine. Paar päeva hiljem andis põhiseadusreferendum talle õiguse kirjutada uus põhiseadus. Uue põhiseaduse järgi oli presidendil rohkem võimu ja pikem ametiaeg. Aasta pärast võimu haaramist kuulutas ta end keisriks ning võttis keiserlikuks nimeks Napoleon III.

Kirjandus

Margadant, Ted (1979). French Peasants in Revolt: The Insurrection of 1851.
John Burt Halsted, toim (1972). December 2, 1851: contemporary writings on the coup d'etat of Louis Napoleon. Anchor Books.
Hugo, Victor (1852). Napoléon le Petit.
Marx, Karl (1852). The Eighteenth Brumaire of Louis Napoleon.